у кого на что kellel

159 М

1. mis; kõnek. miski; \что случилось mis juhtus v on juhtunud v on lahti, \что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te v mis asja te räägite, \что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu v tolku on, \что пользы mis kasu sest on, \что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, \что делать v поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, \что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, \что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, \что за ерунда mis jama see on, \что он за человек mis inimene ta on, \что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis v missugune tore asi, kui kena see on, \что за погода küll on v kus on alles ilm, \что дома mis kodus uudist, \что новенького kõnek. mis uudist, mis kuulukse, во \что обойдётся поездка mis sõit v reis maksma läheb, \что и говорить mis seal (üldse) rääkida, \что надо (1) mis v mida sa tahad (te tahate), mis v mida sul (teil) tarvis on, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и \что ja mis siis, а \что, если я опоздаю aga mis (oleks) siis, kuj ma hiljaks jään, чуть \что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, \что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот \что tee nõndaviisi v vaatmida, \что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, \что за человек пришёл kes seal tuli, \что, он уже вернулся mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi, наказать его \что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот \что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, \что ни говори kõigest hoolimata, на \что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, \что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda v viga midagi;

2. в функции Н miks, milleks; \что ты задумался miks v mispärast sa mõttesse jäid, \что ты одна miks sa üksi oled, \что плачешь miks sa nutad, к чему ты мне это говоришь miks sa mulle seda räägid, с чего бы он не согласился miks ta ei peaks nõusse jääma, на \что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen v peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял kust sa selle võtad v võtsid, miks sa nii arvad, \что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest v mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, \что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только \что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks v millest see tuleb v millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так miks nii, почти \что peaaegu;

3. в функции частицы; вот именно \что дурак just nimelt loll, вот v вон оно \что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё \что v чего mis sa veel ei taha; ‚

ни за \что, ни про \что kõnek. asja eest, teist taga; остаться

ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma;

\что душе угодно kõnek. mida hing ihkab v süda lustib;

\что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata;

\что есть v

было духу kõnek. kõigest jõust v väest, elu eest;

\что есть силы kõigest jõust v väest;

\что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто

ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist;

во \что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks;

не за \что kõnek. pole tänu v kõne väärt;

\что почём madalk. mis on midagi väärt;

как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud v tema asigi v selle asja meeski;

ни за \что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul;

\что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks;

\что ни на есть kõnek. (see) kõige…;; \что ни на есть лучший see on kõikse parem;

ни во \что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama;

ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt;

чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et;

дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma v pidama v toppama jäi

18 С м. неод.

1. (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой \дух võitlusvaim, \дух времени ajavaim, сильный \духом kindlameelne, в \духе дружбы sõbralikus vaimus v õhkkonnas, воспитывать в \духе патриотизма isamaalikus v patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же \духе samas vaimus jätkama, поднимать \дух meeleolu ülendama v tõstma, соотношение \духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;

2. од. vaim; злые \духи kurjad vaimud, вызывать \духов vaime välja kutsuma, нечистый \дух kurivaim, vanakuri;

3. (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной \дух seenelõhn;

4. väljendeis: на \духу kirikl. pihil,

как на \духу täiesti avameelselt; ‚

\дух занимается v

занялся у кого hing jääb v jäi rindu kinni kellel;

\дух захватывает v

захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel;

испустить \дух van. iroon. hinge heitma;

переводить v

перевести \дух (sügavalt) hinge tõmbama v endale hingetõmbeaega lubama;

во весь \дух kõigest jõust, elu eest;

вышибать v

вышибить душу v

\дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda;

\дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja;

(быть) в добром v

хорошем расположении \духа heas meeleolus olema;

(быть) в \духе heas tujus olema;

падать v

упасть \духом meelt heitma, meelekindlust kaotama;

собираться v

собраться с \духом ennast koguma, südant rindu võtma;

ни сном ни \духом (не знаю v не ведаю) pole aimugi v ei teadnud mõhkugi v ööd ega päeva;

живым \духом kõnek. välkkiirelt;

одним v

единым \духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga v raksuga;

не хватает v

хватило \духу у кого на что kellel ei jätku v ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole v ei olnud valmis milleks;

ни слуху ни \духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu;

что есть v

было \духу kõnek. kõigest jõust v väest, elu eest;

чтобы и \духу чьего

(здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi v haisugi järel ei oleks

1. 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий \язык koera keel, заливной \язык keel tarrendis, показать \язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima v lakkuma, пробовать на \язык (keelega) maitsma, \язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, водной \язык emakeel, национальный \язык rahvuskeel, литературный \язык kirjakeel, разговорный \язык kõnekeel, государственный \язык riigikeel, официальный \язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный \язык võõrkeel, естественный \язык loomulik keel, искусственный \язык tehiskeel, живой \язык elav keel, мёртвый \язык surnud keel, образный \язык piltlik v kujundlik keel, воровской \язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, \язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, \язык газеты ajalehekeel, \язык музыки muusika keel, \язык жестов viipekeel, žestide keel, входной \язык sisendkeel, выходной \язык väljundkeel, целевой \язык info tulemkeel, информационно-поисковый \язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama v oskama, говорить на русском языке vene keelt v vene keeli v vene keeles rääkima, знать \язык keelt oskama, ломать \язык keelt purssima v väänama v murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский \язык kreeka keelest eestindama v eesti keelde tõlkima;

2. 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить v взять языка keelt v kontrollvangi võtma;

3. 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); \язык колокола kella tila v kara v kõra;

4. 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;

5. ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee v kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812); ‚

злые языки kurjad keeled;

\язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata v käib nagu tatraveski v ei seisa kinni;

\язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad v hea suuvärk v hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima;

длинный \язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara v lobasuu v vatraja v suure suuga;

остёр на \язык terava keelega;

что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel v keele peal;

\язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil v vesti peal;

давать v

дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma;

держать \язык за зубами v

на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma v pidama;

болтать v

трепать v

чесать v

молоть языком, чесать v

мозолить \язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama;

чесать языки v

языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.);

вертиться на языке v

на кончике языка kõnek. on keele peal;

\язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme v on pehme;

\язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema);

прикусить v

закусить \язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma;

сорваться v

срываться с языка kõnek. suust v keelelt lipsama;

\язык чесеться у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb v kipitab v sügeleb v kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal;

связать v

связывать \язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma;

находить v

найти общий \язык с кем kellega ühist keelt leidma;

говорить с кем

на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema;

суконный \язык maavillane keel;

эзопов v

эзоповский \язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine;

говорить v

сказать каким

языком kõnek. selges mis keeles ütlema v rääkima;

\язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать)

выснув \язык kõnek. oma keelt talitsema v taltsutama, mokka maas pidama;

не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus v hammaste vahel olema;

попасть v

попадать v

попасться v

попадаться на \язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma;

развязывать v

развязать \язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti v valla päästma;

\язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti;

распускать v

распустить \язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima;

тянуть за \язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;

\язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma;

\язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema);

типун кому

на \язык madalk. pipart kellele keele peale;

укоротить \язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama;

укороти \язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni;

\язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme;

\язык прилип к гортани v

отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks;

отсохни у меня \язык kõnek. kuivagu mu keel;

на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus v hammaste vahel olema;

как корова языком слизала v

слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud

51 С ж. неод.

1. säde (ka ülek.); электрическая \искраа elektrisäde, из \искраы возгорится пламя sädemest tõuseb leek, \искраа надежды lootusesäde, -kübe, сверкать \искраами sädelema;

2. vt.

искорка 2.; ‚

\искраа божья в ком, у кого van. kelles, kellel on jumalikku sädet v andi;

\искраы из глаз посыпались у кого kelle silmist lõi tuld v sädemeid, kellel käis tuli silmist välja;

метать \искраы (vihast) sädemeid pilduma,

заронить в кого-что

\искрау liter. kelles sädet süütama

21 (род. п. ед. ч. \пороха и \пороху) С м. неод. püssirohi; ülek. kõnek. tulesäde; бездымный \порох suitsuta püssirohi, дымный v чёрный \порох suitsuga v must püssirohi, охотничий \порох jahipüssirohi, эта девочка -- настоящий \порох see tüdruk on nagu kadakapõõsas v püssipauk; ‚

даром тратить \порох kõnek. (1) asjata suud kulutama, (2) ilma soojaks kütta püüdma, tühja vaeva nägema v tööd tegema;

держать \порох сухим löögivalmis v lahinguvalmis olema;

пахнет \порохом kõnek. õhus on tunda püssirohulõhna;

не хватает \пороху у кого на что kelle jõud ei kanna, kellel jääb väest v julgusest vajaka, kellel on vähe jaksu;

понюхать \пороху kõnek. püssirohtu nuusutama;

(ни) синь \пороха van. mitte tuhkagi;

\пороха v

\пороху не выдумает imet ei tee, pole eriti nupukas

90 С ж. неод.

1. mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая \мысльь hiilgav mõte v idee, глубокая \мысльь sügav mõte, задняя \мысльь tagamõte, основная \мысльь произведения teose põhiidee, научная \мысльь teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная \мысльь nüüdisaegne insenerimõte v tehniline mõte, передовая \мысльь eesrindlik v edumeelne mõte, общественная \мысльь ühiskondlik mõte, навязчивая \мысльь painav v tüütav mõte, образ \мысльей mõtteviis, -laad, в \мысльях mõttes, и в \мысльях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по \мысльи автора autori kavatsuse kohaselt v mõtte järgi, ход v течение \мысльи mõttekäik, у кого мелькнула \мысльь kellel tuli v sähvatas mõte, навести на \мысльь кого keda mõttele viima, напасть на \мысльь (äkki) mõttele tulema, не допускать даже \мысльи о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои \мысльи (oma) mõtteisse süvenema v vajuma, подать \мысльь кому kellele ideed v mõtet andma, прийти к \мысльи mõttele tulema, в голову пришла странная \мысльь kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими \мысльями oma mõtteid jagama, ухватиться за \мысльь mõttest kinni haarama, носиться с \мысльью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;

2. \мысльи мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; \мысльи молодёжи noorte mõttelaad v vaated, мы с вами одних \мысльей olen teiega sama v ühte meelt, mul on teiega ühised vaated v veendumused, непостоянен в \мысльях ebakindlate vaadetega; ‚

держать в \мысльях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma;

собираться v

собраться с \мысльями mõtteid koondama

376 Г сов.несов.

подстригать 1. что lühemaks lõikama, kärpima; pügama; \подстричь ногти küüsi lõikama, \подстричь бороду habet kärpima, \подстричь деревья puid pügama;

2. кого kelle juukseid lõikama, keda pügama (ka koera kohta); \подстричь кого под машинку kellel masinaga juukseid lõikama

78 С ж. неод.

1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;

2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚

лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;

правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;

своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;

твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;

золотые руки kuldsed käed;

руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;

средней \рукаи kõnek. keskpärane;

не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;

из вторых v

третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;

из первых рук kelle enda käest, algallikast;

на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;

на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;

на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;

под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);

под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;

тяжёл v

тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;

нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;

\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;

не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;

положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;

сидеть сложа руки käed rüpes istuma;

сон в руку unenägu läks v on läinud täide;

чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;

с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;

на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;

на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;

как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;

бить v

ударять v

ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

брать v

взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;

брать v

взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;

брать v

взять себя в руки end kätte v kokku võtma;

греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;

гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;

давать v

дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;

давать v

дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;

давать v

дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;

давать v

дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;

держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;

держать себя в \рукаах end vaos hoidma;

держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;

играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;

иметь руку seljatagust omama;

ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;

марать v

замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;

махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;

мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;

набивать v

набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;

накладывать v

наложить руку на что millele käppa peale panema;

накладывать v

наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;

не класть v

не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;

носить на \рукаах кого keda kätel kandma;

отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;

отбиваться v

отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;

плыть в руки кому kellele sülle langema;

подписываться v

подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;

поднимать v

поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;

попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;

пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;

протягивать v

протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;

проходить v

пройти через чьи

руки kelle kätest v käe alt läbi käima;

разводить v

развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;

развязывать v

развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;

оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;

связывать v

связать руки кому keda käsist siduma;

связывать v

связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;

смотреть v

глядеть из чьих

рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;

сходить v

сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;

ухватываться v

ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;

\рукаа не дрогнет v

не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;

\рукаа не поднимается v

не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;

руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;

руки опускаются v

опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;

сбывать v

сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;

с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;

под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;

как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;

мастер на все руки meister v mees iga asja peale;

из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;

дело чьих

рук kelle kätetöö;

руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть

на чьих

\рукаах kelle käte vahel surema;

из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;

просить чьей

\рукаи kelle kätt paluma;

предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma

2 С м.

1. неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий \ум hiilgav mõistus, здравый \ум terve v kaine mõistus, природный \ум kaasasündinud mõistus, loodusest antud arukus, пытливый \ум juurdlev mõistus, проницательный \ум terav mõistus v taip, светлый v ясный \ум helge v hele v selge pea v mõistus, ограниченный \ум piiratud mõistus, человек с \умом arukas v nupukas v nutikas v oiukas v peaga inimene, склад \ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в \уме peast arvutama, взвешивать в \уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в \уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelda, делать что с \умом mida mõistusega v arukalt v peaga tegema, у него другое не \уме tal mõlgub meeles v mõttes midagi muud, на это у него не хватит \ума selleks on tal mõistust v oidu vähe, в \уме ли ты kõnek. on sul aru peas, kas su mõistus on ikka korras, kas sa oled peast põrunud;

2. \умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие \умы человечества inimkonna parimad v helgeimad pead, великие \умы suurvaimud, волновать \умы meeli erutama v köitma; ‚

держать в \уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, kellel meeles seisma, (2) что millest aimu olema, mida nõuks v pähe võtma;

выжить v

выживать из \ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama;

не чьего

\ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus v pea ei võta v jaga mida, mis ei puutu kellesse v ei lähe kellele korda v ei ole kelle asi;

раскинуть v

раскидывать \умом kõnek. pead v ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast v ajust läbi laskma, aru pidama;

\ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas;

себе на \уме kõnek. salatseja (omaduss.), kinnine, kinnise iseloomuga;

наставлать v

наставить на \ум кого kõnek. kellele mõistust v aru pähe panema;

набираться v

набраться \ума kõnek. targemaks v targaks saama, mõistust juurde koguma;

жить чужим \умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole v ei olnud oma mõistust peas;

без \ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust v meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema;

взять (себе) в \ум madalk. aru saama, taipama, mõistma;

браться v

взяться за \ум mõistust v aru pähe võtma, mõistlikuks saama;

жить своим \умом oma aru järgi v oma mõistust mööda v omaenese tarkusest v oma pea järgi elama;

приходить v

прийти на \ум v

в \ум кому pähe v meelde tulema;

и в \уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi;

на в своём \уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures;

\ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata;

лишиться v

лишаться \ума, тронуться в \уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks v peast segi minema;

спятить v

свихнуться с \ума madalk. ogaraks v segaseks v peast segi minema, nupust nikastanud v peast põrunud olema;

сходить v

сойти с \ума (1) mõistust v aru kaotama, hulluks v segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema;

сводить v

свести с \ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema v ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama;

с \ума сойти kõnek. hulluks võib minna;

доходить v

дойти до чего

своим \умом kõnek. oma mõistusega millest aru v jagu saama, ise ära jagama, ise v oma peaga milleni v kuhu välja jõudma;

задним \умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema);

\ум за разум заходит v

зашёл у кого kõnek. kellel ütleb v ütles mõistus üles, kes on v oli omadega sassis, kelle pea läheb v läks segi, kelle mõistus ei võta v ei võtnud;

\ум помутился mõistus läks segi;

\уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni;

от большого \ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga;

\ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead

339a Г несов.

1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;

2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;

3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;

4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;

5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;

6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;

7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;

8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;

9. что aj. raket kandma;

10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚

\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;

\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;

\тянуть едва v

с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;

\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;

\тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret;

\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;

\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;

\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;

\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;

\тянуть (служебную, солдатскую)

лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama v kandma, mis rangid on v olid kaelas;

\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;

\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;

\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama

104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.

1. kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное \ухо anat. väliskõrv, внутреннее \ухо anat. sisekõrv, среднее \ухо anat. keskkõrv, больное \ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно \ухо ühest kõrvast kurt, чуткое \ухо у кого kellel on terav kõrv v terane kuulmine, охотничье \ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad v huugavad v ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal v ta külmetas kõrvad ära, приложить v приставить \ухо к чему kõrva mille vastu panema v suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima v sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama v sikutama v kiskuma, дать в \ухо v по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым \ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское \ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);

2. уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;

3. (nõela)silm; \ухо иголки nõelasilm; ‚

крепок на ухо kõva v vaese v vaevase v nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts;

уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli v jooksevad virtsavett;

режет \ухо v

уши kõnek. kõrvu lõikama;

держать \ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;

навострить v

насторожить уши kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;

нарвать v

натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma v tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma v sakutama, kellel kõrvu pihku võtma;

прожужжать v

прогудеть v

потрубить v

прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust;

слышать v

услышать своими v

собственными ушами oma kõrvaga kuulma;

краснеть v

покраснеть v

вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama;

доходить v

дойти до чьих

ушей kelle kõrvu ulatuma v kostma v puutuma;

за уши тянуть v

тащить кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;

пропустить v

пропускать мимо ушей kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja;

краем v

краешком уха v

одним \ухом слышать v

услышать kõnek. ühe v poole kõrvaga kuulma;

не видать кому кого-чего

как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema v näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima;

по уши влюбиться v

влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse;

по уши в долгах kõnek. kõrvuni v üle pea võlgades;

ни уха ни рыла не смыслить v не знать v не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi v mitte mõhkugi v mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi;

и ухом не ведёт v

не повёл kõnek. kes ei tee v ei teinud väljagi, ei liiguta v liigutanud oimugi; сказать v шептать v шепнуть

на ухо kõrva sosistama v kõrva sisse ütlema;

хлопать ушами kõnek. (1) ammulisui vahtima, (2) kõrvu liigutama;

(и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad;

выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa;

не верить v

не поверить своим v

собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma;

развесить v

развешивать уши kõnek. (1) ammulisui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama v kikitama;

медведь v

слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu v elevant kõrva peale astunud

57 С

1. ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой \головаой palja peaga, paljapäi, кивнуть \головаой pead noogutama, покачать \головаой pead vangutama v raputama, ранен в голову peast haavatud, \головаа сахару, сахарная \головаа suhkrupea, \головаа сыра juustukera, \головаа колонны kolonni pea, идти в \головае eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine v kahesajaloomaline kari;

2. (вин. п. ед. ч. \головау) м. од. pea, juht; городской \головаа aj. linnapea; ‚

светлая v

умная \головаа helge pea, tarkpea;

глупая v

дубовая v

пустая v

садовая \головаа kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan;

бедовая v

горячая v

отчаянная \головаа kõnek. uljaspea;

дырявая \головаа kõnek. pea nagu sõelapõhi;

\головаа варит у кого kõnek. pea jagab v lõikab kellel;

\головаа на плечах у кого kellel on nuppu;

\головаа пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas;

\головаа трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada);

сам себе \головаа ise enda peremees;

ходить на \головае pea peal käima;

выдавать v

выдать себя с \головаой ennast reetma;

заплатить \головаой за что oma peaga maksma mille eest;

стоять \головаой за кого oma elu andma v viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest;

уходить v

уйти с \головаой в работу üle pea töösse sukelduma;

человек с \головаой peaga v nupukas mees;

в первую голову kõigepealt, esmajoones;

сломя голову kõnek. ülepeakaela;

как снег на голову nagu välk selgest taevast;

на свежую голову selge v värske peaga;

через голову кого keda vahele jättes v ignoreerides;

на свою голову kõnek. endale nuhtluseks;

очертя голову mõtlematult, uisapäisa;

сложить голову langema, hukkuma;

вешать v

повесить голову kõnek. pead norgu laskma;

кружить v

вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama;

намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele;

морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele;

снимать v

снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma;

давать v

дать голову на отсечение pead andma;

вбивать v

вбить v

забирать v

забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida;

(быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem v üle (olema);

поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida;

садиться v

сесть на голову кому üle pea kasvama kellel;

биться \головаой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma;

из \головаы вон kõnek. nagu peast pühitud;

с ног до \головаы v

с \головаы до ног pealaest jalatallani;

валить v

сваливать v

свалить с больной \головаы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama;

(сидеть) в \головаах kõnek. peatsis v peaotsis (istuma)

229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он \иметьет на это право tal on selleks õigus, надо \иметьть терпение peab olema kannatust, он \иметьет большой опыт tal on suured kogemused, это \иметьет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не \иметью mul pole tema vastu midagi, он \иметьл смелость заявить, что…; tal oli julgust v südant öelda, et, \иметьть хорошую репутацию heas kuulsuses v hea mainega olema, \иметьть успех edukas olema, kellel edu olema, \иметьть целью sihiks olema, он \иметьл всё под рукой v под руками tal oli kõik käepärast v käe-jala juures, он не \иметьет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я \иметью на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь \иметью доложить mul on au teatada, \иметьть разрыв mat. katkema, \иметьть место toimuma, mat. kehtima, \иметьть запах lõhnama, \иметьть намерения kavatsema; ‚

\иметьть в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida;

\иметьть виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale;

\иметьть голову на плечах kõnek. pead v nuppu olema kellel;

\иметьть дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega;

\иметьть зуб против кого kõnek. vimma v viha kandma kelle peale;

\иметьть сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale

91 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) veri; артериальная \кровьь arteriveri, arteriaalveri, венозная \кровьь veeniveri, venoosne veri, запёкшаяся \кровьь hüübinud v tardunud veri, группа \кровьи veregrupp, переливание \кровьи vereülekanne, заражение \кровьи veremürgi(s)tus, пускать \кровьь aadrit laskma, остановить \кровьь verd v verejooksu sulgema, истекать \кровьью verest tühjaks jooksma, \кровьь пошла носом nina hakkas verd jooksma, ninast tuleb verd; ‚

\кровьь бродит v

играет v

кипит в ком kelle veri keeb v vemmeldab;

\кровьь бросилась v

кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku;

\кровьь бросилась v

кинулась v

ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe;

\кровьь говорит v

заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi;

\кровьь за \кровьь veri nõuab verehinda;

\кровьь от \кровьи veri kelle verest, kelle lihast ja luust;

\кровьь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega;

\кровьь стынет v

леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes;

пить v

сосать чью

\кровьь kelle verd imema;

портить себе \кровьь kõnek. ennast ärritama v piinama, oma närve rikkuma;

лить v

проливать v

пролить чью

\кровьь liter. kelle verd valama;

проливать v

пролить свою \кровьь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama;

(хоть) \кровьь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него)

в \кровьи (see on tal) veres;

узы \кровьи liter. veresidemed, -sugulus;

\кровьью добывать что verehinnaga saama v saavutama mida;

обагрять v

обагрить руки чьей

\кровьью liter. oma käsi kelle verega määrima;

писать \кровьью сердца liter. südameverega kirjutama;

сердце \кровьью обливается у кого kelle süda tilgub verd

367 Г сов.несов.

подводить 1. кого-что к кому-чему juurde v lähedale v ette juhtima v talutama v tooma v viima; \подвестисти детей к школе lapsi koolimaja juurde v lähedusse v ette tooma, \подвестисти коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, \подвестисти лодку к берегу paati kaldasse v randa juhtima, \подвестисти разговор к чему juttu viima v juhtima millele, \подвестисти часы kella õigeks v ette v taha keerama, просека \подвестила нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;

2. что подо что alla panema v ehitama v viima; \подвестисти фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, \подвестисти дом под крышу maja katuse alla viima;

3. что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama, \подвестисти теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; \подвестисти преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;

4. кого-что kõnek. alt v sisse vedama; он никогда не \подвестидёт ta ei vea kunagi alt, \подвестисти под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, \подвестисти кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;

5. что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; \подвестисти итоги kokkuvõtet tegema;

6. что toonitama, välja joonistama; \подвестисти брови kulme toonitama;

7. безл. kõnek. õõnsaks v sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот \подвестило kellel on kõht selja küljes (kõhnusest); ‚

живот подводит v

\подвестило v

подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb v soolikad löövad pilli v mängivad marjast;

\подвестисти v

подводить v

подложить v

подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama v tuliseks tegema, kellele auku kaevama;

\подвестисти v

подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama

324* Г сов.несов.

выбивать 1. что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma v paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; \выбитьть стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, \выбитьть огонь tuld välja lööma, \выбитьть мяч из рук palli käest maha lööma, \выбитьть из седла sadulast maha paiskama, \выбитьть противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, \выбитьть чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, \выбитьть 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;

2. что, из чего kõnek. välja v puhtaks kloppima; \выбитьть пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, \выбитьть ковёр vaipa puhtaks kloppima, \выбитьть трубку piipu tühjendama v tühjaks koputama;

3. что maha v ära tallama; puruks peksma; град \выбитьл озимые rahe peksis (tali)orase puruks, \выбитьть дорогу teed auklikuks sõitma;

4. что vermima; \выбитьть медаль medalit vermima;

5. что välja pressima v pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;

6. что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он \выбитьл на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, \выбитьть такт takti lööma;

7. что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; \выбитьть чечётку steppima;

8. tekst. (mustrit) trükkima; ‚

\выбитьть v

выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida;

\выбитьть v

выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel;

\выбитьть v

выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel

232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); \сидетьеть за рулём roolis v rooli taga istuma v olema, \сидетьеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, \сидетьеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, \сидетьеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, \сидетьеть без дела tegevuseta v käed rüpes istuma, \сидетьеть в тюрьме vangis v kinni istuma, \сидетьеть под арестом vahistatud v vahi all olema, \сидетьеть без денег kõnek. ilma rahata olema, \сидетьеть на диете dieedil olema, \сидетьеть на картошке kõnek. palja kartuli peal v ainult kartulist elama, \сидетьеть на корточках kükitama, kükkima, \сидетьеть на вёслах aerutama, \сидетьеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, \сидетьеть на мели (1) madalikule v karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas v peenike peos v kuival olema, omadega sees olema, глаза \сидетьят глубоко silmad on sügaval v aukus, собака \сидетьит на цепи koer on v istub ketis, лодка \сидетьела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто \сидетьело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней \сидетьела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud; ‚

\сидетьеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema;

\сидетьеть гвоздём v

как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama v vaevama v kummitama v painama;

\сидетьеть между двух стульев v

двумя стульями kahe pere koer olema;

\сидетьеть сложа руки käed rüpes istuma;

\сидетьеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema; \сидетьеть

как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel v nõeltel istuma;

\сидетьеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); \сидетьеть

в девках madalk. vanatüdruk olema;

вот где \сидетьит кто-что у кого kõnek. siiamaani v kõrini olema kellest-millest;

\сидетьеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama;

\сидетьеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema;

\сидетьеть у разбитого корыта lõhkise küna ees v ääres olema v istuma, omadega läbi olema

64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, тв. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.

1. (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над \земляёй madalal maa kohal lendama, поклониться до \земляи maani kummardama, небо слилось с \земляёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;

2. maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная \земляя künnimaa, плодородная \земляя viljakas v viljakandev maa, болотистая \земляя soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка \земляи maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая \земляя kobe muld, тучная \земляя rammus muld, засыпать \земляёй mulda peale v täis ajama, pinnasega täitma, ничейная \земляя eikellegimaa, общинная \земляя kogukonnamaa, помещичья \земляя mõisamaa, церковная \земляя kirikumaa;

3. maa, kõrgst. ka riik; родная \земляя sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой \земляе võõral maal, võõrsil;

4. Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera v Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane; ‚

обетованная \земляя kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa;

\земляя горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline v maa(pind) põleb jalge all;

\земляя из-под ног уходит v

ушла v

уплывает v

бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all;

за тридевять земель seitsme maa ja mere taga v taha;

предавать v

предать кого

\земляе kõrgst. (maa)mulda sängitama keda;

сравнять с \земляёй что maatasa tegema mida;

между небом и \земляёй maa ja taeva vahel (olema);

из-под \земляи доставать v

достать что kas või maa alt välja võtma mida;

словно v

точно v

как из \земляи v

из-под \земляи вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta);

стирать v

стереть с лица \земляи кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa v pihuks ja põrmuks tegema keda-mida;

как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud

ед. ч. 110, мн. ч. 91 (род. п. мн. ч. плеч) С с. неод. õlg (ka tehn., raudt.), õlgmik; anat. õlavars; \плечоо рычага kangi õlg, \плечоо силы jõu õlg, широкий в \плечоах laiaõlgne, пальто широко в \плечоах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на \плечоах õlgadel v õlul v õlal kandma, пожать \плечоами õlgu kehitama, похлопать по \плечоу õlale patsutama, на \плечоо! sõj. õlale võtt! левое \плечоо вперёд марш! sõj. vasak õlg ees, marss!; ‚

\плечоо в \плечоо, \плечоо к \плечоу, \плечоом к \плечоу, \плечоо о \плечоо õlg õla kõrval;

с \плечо долой kõnek. kaelast ära;

как гора с \плечо (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud v koorem õlgadelt veerenud;

голова с плеч pea maha;

с \плечоа kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt;

со всего \плечоа kõigest jõust (lööma);

с чужого \плечоа mitte oma, teise oma (rõiva kohta);

за \плечоами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus;

на \плечоах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul v kukil;

лежать на \плечоах у кого, чьих, кого kelle õlgadel v õlul lasuma;

выносить v

вынести v

вывозить v

вывезти на своих (собственных) \плечоах что oma turjal v õlul kandma mida, omal jõul toime tulema v hakkama saama millega;

(есть) голова на \плечоах у кого kõnek. kellel on pea otsas v on nuppu, kelle pea lõikab;

взваливать v

взвалить v

класть v

положить на чьи

плечи что kelle õlule mida veeretama;

лечь v

ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema v kandma jääma

184 (буд. вр. сгоню, сгонишь, сгонит) Г сов.несов.

сгонять I 1. кого-что, с кого-чего välja v ära v minema ajama; kokku ajama; \согнать скот к водопою karja jooma v joogikohta ajama, \согнать муху kärbest peletama v ära ajama, \согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, \согнать со двора (majast, õuest) minema ajama v kihutama, \согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama v peletama, \согнать усталость väsimust peletama;

2. что eemaldama, kõrvaldama; \согнать веснушки tedretähti pleegitama v eemaldama, \согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, \согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud v sulatanud;

3. parvetama; ‚

\согнать v

сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut v seitset nahka võtma;

\согнать v

сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima